Terminid
Anda teed (mitte takistada) all
mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks
mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda
või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt
märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega.
Asula all mõistetakse
vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 8 hoonestatud ala, mille
sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda
kehtestavate liiklusmärkidega.
Eesõiguse all mõistetakse
liikleja õigust liikuda enne teist liiklejat.
Eraldusriba all mõistetakse
sõiduteid eraldavat tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud
sõidukite liiklemiseks.
Halva
nähtavuse
all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk,
hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist
olukorda, kui vaadeldava objekti nähtavus on taustast eristamatu alla
300 m.
Jalakäija all mõistetakse
vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed
liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes
kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid
nendesarnaseid abivahendeid.
Jalgratta all mõistetakse
vähemalt kaherattalist sõidukit, mis liigub sellega sõitva(te) inimes(t)e
lihasjõul; sellel võib olla ka mootor. Termini all ei mõelda puudega inimese
ratastooli.
Jalgrattatee all mõistetakse
vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 5 jalgratta ja mopeediga
liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis on
tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.
Kiirtee all mõistetakse
vastavate liiklusmärkidega tähistatud teed.
Kontrollija all mõistetakse
seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut, kellel on
kaasas ametitunnistus.
Kõnnitee all mõistetakse
vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 4 jalakäija liiklemiseks
ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis võib olla tähistatud
vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.
Kõrvalepöörde all mõistetakse pööret
paremale või vasakule.
Liikleja all mõistetakse
vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 1 isikut, kes osaleb liikluses
jalakäija, sõitja või juhina.
Liikluskorraldusvahendi all mõistetakse
”Teeseaduse” (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93,
565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) § 10 lõike 2 alusel
kehtestatud nõuetele vastavat foori, liiklusmärki ja teemärgist ning vilkurit,
piiret, hoiatuslinti, tähisposti, tõkkepuud, ohutussaart või muud sarnast.
Liiklusõnnetuse all mõistetakse
vastavalt «Liiklusseaduse» §-le 56 juhtumit, kus vähemalt ühe sõiduki teel
liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või
tekib varaline kahju.
Liikurmasina all mõistetakse
tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 ratastel liikuvat, teatud kindla töö
tegemiseks ettenähtud mootorsõidukit, mille suurim valmistajakiirus ületab
6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel
valmistatud eritöömasinat.
Manöövri all mõistetakse
igasugust pööret või mis tahes ümberreastumist.
Mootorsõiduki all mõistetakse
vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 2 mootori jõul liikuvat
sõidukit. Mootorsõiduki all ei mõisteta mootoriga jalgratast, mopeedi ega
mootori jõul liikuvat rööbassõidukit.
Parkimise all mõistetakse sõiduki
ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või
mahaminekuks või veose laadimiseks.
Peatee all mõistetakse
liiklusmärgiga «Peatee» tähistatud teed kogu selle ulatuses. Ristmikul on sama
tähendus ka liiklusmärgiga «Ristumine kõrvalteega» tähistatud teel ristuva või
suubuva tee suhtes, kattega teel kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusateel
pinnastee suhtes. Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne suubumist kattega
teele ei muuda neid kattega teeks.
Peatumise all mõistetakse sõiduki
ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise
ajaks. Termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või reguleerija või
liikluskorraldusvahendi nõudel.
Piiratud
nähtavuse
all mõistetakse olukorda, kui kurvid, tõusuharjad, teeäärsed rajatised,
haljastus või teel olevad takistused vähendavad tee nähtavust niivõrd, et antud
teelõigul lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks.
Pimeda aja all mõistetakse
ajavahemikku ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus
alla 300 m.
Pärisuunavööndi all mõistetakse
sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõiduteed või selle osa.
Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul mõeldakse pärisuunavööndi all sõidutee
parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel
sõidutee mõtteline keskjoon. Sõidutee keskel samal tasandil asuvate trammiteede
korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon.
Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse.
1) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm
teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult
parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti.
2) Kui teel on eri rada kergesõidukile (ratastool, jalgratas, mopeed jms), ühissõidukile,
aeglasele, raskele või muule rööbasteta sõidukile, on selle eri raja
sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule rööbasteta sõidukile.
Pöörde all mõistetakse pööret
kõrvale või tagasi.
Raudteesõiduki all mõistetakse rongi,
vedurit, vagunit, dresiini vm raudteerööbastel liikuvat sõidukit.
Raudteeülesõidukoha all mõistetakse tee ja
raudtee samatasandilist ristumiskohta. Tee ja raudteeülesõidukoha piiriks on
tõkkepuu, selle puudumisel ühe- või mitmerööpmelise raudtee märkide asukoht.
Reguleerija all mõistetakse oma
volituste piires liiklust korraldavat (liiklejaid suunav või peatav) isikut,
kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk.
Ristmiku all mõistetakse samal
tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla,
puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende
juurdesõidutee teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja
põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on reguleeritav, kui
liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul
on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see
eriliigiliste teedega.
Sõidueesõigusega
tee all
mõistetakse teed, millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes.
Sõiduki all mõistetakse
vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 1 teel liiklemiseks
ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul
jõul.
Sõiduraja all mõistetakse
sõidutee pikiriba, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või
teekattemärgistega või on tähistamata ja mille laius on küllaldane autode
liiklemiseks ühes reas.
Sõidutee all mõistetakse
vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks
ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed.
Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala.
Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra,
eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi.
Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee
ühes servas, on rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne
trammirööbas.
Sõitja all mõistetakse
vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 3 isikut, kes kasutab
liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda.
Tee all mõistetakse
vastavalt «Teeseaduse» §-le 2 maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed
või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda
moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või
haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale
alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta.
Olenevalt pealiskihist jagunevad teed:
1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist
püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja
munakivisillutisega tee;
2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või
killustikusõelmetest tee;
3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks
rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud.
Teega
külgneva ala all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4
lõikele 2 teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja
kuhu võib viia juurdesõidutee.
Trammi all mõistetakse
elektrikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõidukit rööbashaagisega või ilma.
Õueala all mõistetakse
vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 6 jalakäijate ja sõidukite
üheskoos liiklemiseks ettenähtud teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega.
Ühissõiduki all mõistetakse
sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavat bussi, trolli või trammi. Ühissõidukiks
loetakse ka sõitjaid vedavat taksot.
Ühissõidukiraja all mõistetakse
vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 7 sõidutee osa, mis on ette
nähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile, samuti
sõitjaid vedavale taksole. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate
liiklusmärkide või teekattemärgistega.
Ülekäiguraja all mõistetakse tee
osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada
tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega. Reguleeritaval
ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride tulede või reguleerija
märguannetega, kusjuures teel võivad olla vastavad teekattemärgised.
1) Reguleerimata ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega,
selle puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad vastavate
liiklusmärkide asukohtadest ning on teega risti.
2) Reguleeritava ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega,
selle puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad fooride
asukohtadest ning on teega risti.
Ümberpõike all mõistetakse
möödumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest
väljasõiduga kasutatavast sõidureast.