Terminid

Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega.

Asula all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 8 hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.

Eesõiguse all mõistetakse liikleja õigust liikuda enne teist liiklejat.

Eraldusriba all mõistetakse sõiduteid eraldavat tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks.

Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 m.

Jalakäija all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid.

Jalgratta all mõistetakse vähemalt kaherattalist sõidukit, mis liigub sellega sõitva(te) inimes(t)e lihasjõul; sellel võib olla ka mootor. Termini all ei mõelda puudega inimese ratastooli.

Jalgrattatee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 5 jalgratta ja mopeediga liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.

Kiirtee all mõistetakse vastavate liiklusmärkidega tähistatud teed.

Kontrollija all mõistetakse seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut, kellel on kaasas ametitunnistus.

Kõnnitee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 4 jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis võib olla tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.

Kõrvalepöörde all mõistetakse pööret paremale või vasakule.

Liikleja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 1 isikut, kes osaleb liikluses jalakäija, sõitja või juhina.

Liikluskorraldusvahendi all mõistetakse ”Teeseaduse” (RT I 1999, 26, 377; 93, 831;  2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) § 10 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele vastavat foori, liiklusmärki ja teemärgist ning vilkurit, piiret, hoiatuslinti, tähisposti, tõkkepuud, ohutussaart või muud sarnast.

Liiklusõnnetuse all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» §-le 56 juhtumit, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.

Liikurmasina all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 ratastel liikuvat, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõidukit, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat.

Manöövri all mõistetakse igasugust pööret või mis tahes ümberreastumist.

Mootorsõiduki all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 2 mootori jõul liikuvat sõidukit. Mootorsõiduki all ei mõisteta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit.

Parkimise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

Peatee all mõistetakse liiklusmärgiga «Peatee» tähistatud teed kogu selle ulatuses. Ristmikul on sama tähendus ka liiklusmärgiga «Ristumine kõrvalteega» tähistatud teel ristuva või suubuva tee suhtes, kattega teel kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusateel pinnastee suhtes. Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne suubumist kattega teele ei muuda neid kattega teeks.

Peatumise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel.

Piiratud nähtavuse all mõistetakse olukorda, kui kurvid, tõusuharjad, teeäärsed rajatised, haljastus või teel olevad takistused vähendavad tee nähtavust niivõrd, et antud teelõigul lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks.

Pimeda aja all mõistetakse ajavahemikku ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 m.

Pärisuunavööndi all mõistetakse sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõiduteed või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul mõeldakse pärisuunavööndi all sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Sõidutee keskel samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse.
1) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti.
2) Kui teel on eri rada kergesõidukile (ratastool, jalgratas, mopeed jms), ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule rööbasteta sõidukile, on selle eri raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule rööbasteta sõidukile.

Pöörde all mõistetakse pööret kõrvale või tagasi.

Raudteesõiduki all mõistetakse rongi, vedurit, vagunit, dresiini vm raudteerööbastel liikuvat sõidukit.

Raudteeülesõidukoha all mõistetakse tee ja raudtee samatasandilist ristumiskohta. Tee ja raudteeülesõidukoha piiriks on tõkkepuu, selle puudumisel ühe- või mitmerööpmelise raudtee märkide asukoht.

Reguleerija all mõistetakse oma volituste piires liiklust korraldavat (liiklejaid suunav või peatav) isikut, kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk.

Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega.

Sõidueesõigusega tee all mõistetakse teed, millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes.

Sõiduki all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 1 teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul jõul.

Sõiduraja all mõistetakse sõidutee pikiriba, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega või on tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas.

Sõidutee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas.

Sõitja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 3 isikut, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda.

Tee all mõistetakse vastavalt «Teeseaduse» §-le 2 maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed:
1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee;
2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee;
3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud.

Teega külgneva ala all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 2 teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee.

Trammi all mõistetakse elektrikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõidukit rööbashaagisega või ilma.

Õueala all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 6 jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks ettenähtud teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega.

Ühissõiduki all mõistetakse sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavat bussi, trolli või trammi. Ühissõidukiks loetakse ka sõitjaid vedavat taksot.

Ühissõidukiraja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 7 sõidutee osa, mis on ette nähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile, samuti sõitjaid vedavale taksole. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega.

Ülekäiguraja all mõistetakse tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega. Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride tulede või reguleerija märguannetega, kusjuures teel võivad olla vastavad teekattemärgised.
1) Reguleerimata ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad vastavate liiklusmärkide asukohtadest ning on teega risti.
2) Reguleeritava ülekäiguraja laius on piiratud vastava teekattemärgisega, selle puudumisel aga piiravad rada kujutletavad sirged, mis lähtuvad fooride asukohtadest ning on teega risti.

Ümberpõike all mõistetakse möödumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest väljasõiduga kasutatavast sõidureast.